Linnahall. Arhitektid Raine Karp ja Riina Altmäe, sisearhitektid Ülo Sirp ja Mariann Hakk, 1980

Linnahall

1980. aasta suvel avatud Linnahall on Eesti arhitektuuriloo üks märkimisväärsemaid hooneid. Mahult madal ja monumentaalne hoone sobitub delikaatselt ümbritsevasse maastikku, selle vormis võib leida seoseid nii iidsete tsikuraatide ja püramiidide, Jaapani arhitektuuri kui ka Tallinna vanalinna bastionitega. Hoone arhitektid on Raine Karp ja Riina Altmäe ning sisearhitektid Ülo Sirp ja Mariann Hakk. Linnahallist on kujunenud oluline maamärk, mis köidab nii kohalikke elanikke, uudishimulikke turiste kui ka arhitektuuriteadlikku erialaringkonda üle maailma.

Linnahallile on iseloomulikud sümmeetrilised hoonemahud ja kõrgustesse suunduvad trepid, erineva suurusega arkaadid loovad pehmust muidu ranget geomeetrilist vormi hoidvasse arhitektuuri. Kesklinna pool olevas madalas hoonemahus asub jäähall, mis mahutas 3000 vaatajat. Jäähalli kohal katusel on avar linnaväljak, mida mööda saab liikuda kontserdisaali sissepääsudeni. Linnaväljaku all asuvat avarat transpordikoridori läbis kunagi sadamaraudtee, nüüd sõidavad sama teed trammid. Hoone keskosas asub ainulaadne 4200 vaatajat mahutav amfiteatri kujuline kontserdisaal. Saali ümbritseb avar publikuala koos garderoobidega, erinevatel korrustel ja tasanditel asusid kohvikud ja baarid. Mere poole jääb kaks madalat hoonetiiba, kus asusid väiksem näituse- ja kontserdisaal ning keeglisaal.

Linnahall ehitati kultuuri- ja spordisündmuste toimumiskohaks. Hoones oli avamise ajal moodsaim valgus- ja helitehnika, samuti tänaseni toimiv analoog salvestustehnikaga helistuudio, kus on lindistatud märkimisväärne hulk kohalikku levimuusikat. Linnahallis on esinenud mitmed rahvusvaheliselt tuntud muusikud (nt The Prodigy, Lou Reed, a-ha, Scorpions ja Philip Glass), seal toimusid populaarsed kooli- ja jõululaadad, lillenäitused, aga ka mitmed poliitilised üritused. Rahvusvahelist tuntust kogus hoone ameerika režissöör Christopher Nolani filmis „Tenet“.  

Linnahall arvati 1997. aastal riiklike kultuurimälestiste nimekirja. Tegemist on Eesti arhitektuuri tippteosega.
Tekst: Anna-Liiza Izbaš

• 1980ndad
• Mariann Hakk
• Raine Karp
• Riina Altmäe
• Ülo Sirp

Vilen Künnapu, Andres Siim, 1987. EAM 41.1.17

Kaameli park

Arhitektid Vilen Künnapu ja Andres Siim kavandasid Tallinnas Tartu maantee algusesse, Gonsiori tänava (endine Lomonossovi tänav) ääres asuva kortermaja taga asuva kõrvalhoone juurde kaasaegse linnapargi, milles põimuvad konstruktivistlik värvi- ja vormimäng, ehituskunst ja reklaam.

Linnapark kavandati kõnniteest kõrgemale tasapinnale. Pargi kompositsiooni kese on näotut abihoonet varjaval keerdtrepil, mida mööda pääseb valgussillale, ja ekraanseinal valuutapoe Turist reklaamiga. Tähelepanu haarab seinal kõrguv hiigelsuur kaamel, kelle silmavaade on kindlameelselt suunatud kaupluse poole. Sillutatud väljakut ääristab tugimüür, mille ühel küljel on pikk statsionaarne istepink. Veidi eemale, kortermaja nurgale, kavandati kuulutuste tulp, mis moodustab ülejäänud linnapargiga kompositsioonilise terviku.

Pargi tagasihoidlik haljastus on sümbioosis väljaku arhitektuuri ja väikevormidega. Sakilise noolena läbib ala punaste priimulatega lillepeenar, selle kõrval muruplatsil paikneb kolmnurkne valgusti ja peenra tippu kroonib kooniline tammepuu. Pargi kõrval olevat abihoonet varjab mööda seina roniv metsviinapuu.

Kaasaegse linnapargi projekti kooskõlastas Tallinna linna peakunstnik Urmas Mikk 1987. aastal, kuid see jäi teostamata.

Tekst: Anna-Liiza Izbaš

• 1980ndad
• Andres Siim
• Vilen Künnapu

Võsu puhkekodu söökla. Heili Härmson ja Lennart Sasi, 1961. EAM 51.1.1

Heili Volberg-Raig 100 / Võsu puhkekodu söökla

4. mail tähistab 100. juubelit arhitekt Heili Volberg-Raig. Soovime talle palju õnne ja head tervist! Heili on muuseumile kinkinud oma koduarhiivist filigraanseid kavandeid ja kuna kohvikud ning puhkeasutused on tema loomingus sagedased külalised, siis tutvustame modernistliku vormikeelega söögikoha projekti aastast 1961.

Võsu puhkekodu söökla on üks projektidest, mille Heili Volberg-Raig (toona Härmson) kavandas pikaaegse arhitektina Eesti Projektis ning selle insenertehniliste lahenduste loomisel oli talle abiks Lennart Sasi. Söökla vastu oli populaarses Võsu suvituskohas suur nõudlus arvestades, et hooaja lõpuks võis külastajate arv küündida üle 11 000. Mitmete puhkamiseks vajalike hoonete rajamisega tegeles tollal Võsu Puhkekodu. Uus söökla püstitati männipuude alla endisele Arnold Leihbergi suvemaja territooriumile, mis külgneb Võsu rannaga.

Rannaga paralleelselt jooksvale Mere tänava äärde sobitatud sööklahoone valmis 1964. aastal pakkudes võimalusi päikesevarjuks ja kõhutäiteks 300-le külastajale. Söögikoha nimega pingutusi ei tehtud. Kuna asutuse territooriumil juba töötas üks söökla, siis riputatigi ukse kohale nimi Söökla nr 2 (vt fotosid Virumaa Muuseumist Võsu puhkekodu söökla ja Tervisemuuseumist Võsu puhkekodu söökla nr 2). See aga oli varasemast hoopis moodsam, avarate akendega hoone võimaldas vaadet läbi maja otse mererannale. Sööklas asus kaks saali, kusjuures üks oli mõeldud lastega peredele. Maja loogilise ülesehituse järgi paigutusid madalamatesse hooneplokkidesse garderoob ja köögipool, jättes kaldkatusega avarad saalid hoone kesksele kohale.

Taasiseseisvumise järgselt tagastati õigusvastaselt võõrandatud Võsu Puhkekodu varad endistele omanikele või erastati, millega algas sööklahoone ajajärgus uus etapp. Hoonesse kolis ööklubi Seitsmes Taevas. 2019. aastal paraku hoone lammutati olles ka juba algupärasest ümber ehitatud.

Tekst: Sandra Mälk

• 1960ndad
• Heili Volberg-Raig

Arhitektuurivõistlustele esitatud auhinnatud tööd. EAM Dk 675 - Dk 1150

Võistlustööd 2020–2024 muuseumi kogus

Arhitektuurivõistlusi toimub meil aastas jätkuvalt palju, ainuüksi avalikke neist 30 ümber. Rõõm on teha kokkuvõtteid ja pöörata pilk nüüdseks juba värskelt valminud või kohe valmivate hoonete, kujundatud maastike ja lennukate sisearhitektuursete lahenduste kavanditele.

Muuseumi digikogu täienes vahemikus 2020–2024 aset leidnud avalike arhitektuurivõistluste töödega, mille hulgas leidub lisaks premeeritud töödele ka äramärkimisi. Tausta avamiseks on hindamatu väärtusega ka võistlusülesanded ning žürii protokollid. Võistlusi on korraldatud üle Eesti ja objektide hulgas esineb viimase viie aasta jooksul suhteliselt palju väljakute, alevike keskuste ja koolihoonete konkursse. Silma paistavad ka rannahooned ja kogukonnakeskused. Võistluste kõrge professionaalne tase lubab aimata, et leitud on oma asukohta sobivaimad lahendused. Arhitektid on oma võistlustöödele väga leidlikke märgusõnu pannud, kuid kõige enam armastavad nimesid anda “Aed” ja “Pesa” erinevates vormides.

Ühtekokku sai kogutud, arvele võetud ning digifailidega täiendatud premeeritud tööd 117 arhitektuurivõistluselt (säilikud Dk 675 kuni Dk 1150). Tööd on nähtavad Muuseumide Infosüsteemis Eesti Arhitektuurimuuseumi digikogus, näiteks: Eesti muuseumide veebivärav – Audru keskväljaku arhitektuurivõistluse protokoll

Kogumistöö sai võimalikuks Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Arhitektuurikeskuse ja erinevate omavalitsuste kaasabil ning Eesti Kultuurkapitali toetusel. Eriline tänu kuulub arhitekt Kalle Komissarovile, kes koondas võistluste info tehes ära põhjaliku eeltöö.

Tekst: Sandra Mälk

• 2020ndad